Iga seade täidab oma ülesannet kõige paremini siis, kui sobib täpselt vastavasse keskkonda. Nii on ka soojuspumpadega. Täpset soojuskoormust arvestades tuleb leida õiget tüüpi ja õige võimsusega pump. Siis saab nautida nii efekti kui säästu. 
Soojuspumpadest on viimastel aastatel palju räägitud-kirjutatud, kuid ikka ja jälle avastab hulk inimesi selle seadme vajalikkuse ning tõhususe alles nüüd. Muidugi on vaja selle soetamisel teada töötamise põhimõtet ja lähtekohti, et leida sobilik. Energiakandjate ja nende kasutamisega kaasnevate teenuste hinna tõus on pannud paljusid otsima alternatiivseid küttelahendusi. Just niisuguseid, mis pakuksid tavapärasest suuremat energia kokkuhoidu ning sellest tulenevat majanduslikku säästu. Elanikud seisavad tihti küsimuse ees: milline küttesüsteem on parem? Valida saab vaid kahe võimaluse vahel: madalamad soetuskulud ehk minimaalne alginvesteering, mis toob kaasa kõrgemad igakuised püsikulud, või alguses suurem väljaminek, ent hiljem mitu korda madalamad püsikulud. Eestis on kolmel viimasel aastal aina rohkem leidnud aktiivset kasutust erinevad soojuspumbad. Suurem osa praegu ehitatavatest eramutest varustatakse mingit liiki soojuspumbal põhineva küttesüsteemiga. Rääkides õhksoojuspumba tööpõhimõttest, tasub meenutada termodünaamika II seadust, mis määrab ära iseeneslike protsesside suuna ning ütleb, et soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale. Küll aga saab soojust pumbata. Sellisel juhul ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhku salvestatud energia pumbatakse kompressori abil küttesüsteemi. Lihtsustatult öeldes – välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb. Siis suunatakse soe külmaine soojusvahetisse, kus omakorda loovutatakse soojus põranda- või radiaatoriküttesse. Siinkohal ei ole tegu energia tootmise või tekitamisega, vaid ühe energialiigi muutmisega teiseks. Kuna välisõhus leidub energiat kuni absoluutse miinimumini, mis on –272 °C, siis saab õhksoojuspumpa kasutada ka kõige suurema pakase korral.
Vähemalt kolmandiku võrra säästu Kõik soojuspumbad vajavad oma tööks elektrienergiat. Tavalise elektrikatla, radiaatori vms võrreldes võib nende energiatarve olla 30–50% väiksem. Näiteks kui soojuspump toodab 5 kWh energiat ning tarbib selleks vaid 2 kWh, siis ülejäänud osa – 3 kWh – on tasuta energia, mis pärineb maast või õhust. Seda nimetatakse kütteteguriks (ingl k COP), mis näitab, kui palju toodab soojuspump energiat oma tööks tarbitava energia suhtes. Kui küttetegur on 3, tähendab see, et seade toodab kolm korda rohkem kütteenergiat, kui ise selle tootmiseks vajab. Kasutegur sõltub otseselt välisõhu temperatuurist. Mida soojem on välisõhk, seda suurem on küttetegur. Sellepärast tuleb õhksoojuspumba ostmisel kindlasti jälgida kasuteguri muutumist erinevate temperatuuride juures, samuti seda, milliseks kujuneb aasta keskmine.
Õhk-vesi soojuspumbad – tõhusad ja vähenõudlikud Kui rääkida säästlikust kütmisest, sobib selleks väga hästi õhk-vesi tüüpi soojuspump. See leiabki üha rohkem kasutamist nii Skandinaavias kui ka Eestis. Üsna mõistlik lahendus eramu, korrusmaja, tootmishoone või kontori kütteseadmena, mis aitab igakuised küttekulud viia võimalikult alla. Õhk-vesi tüüpi pump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandja siseruumides on vesi. Peamine eelis maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine. Samuti reageerib seade kiiremini ning suvel annab säästu nii tarbevesi kui vajalik küte märgades ruumides. Investeeringu poole pealt on mõlemad mainitud kütteliigid samaväärsed. Õhk-õhk tüüpi soojuspumbaga võrreldes on õhk-vesi pump autonoomne, mis on mõeldud kasutamiseks põhiküttena ega vaja oma tööks alternatiivse küttesüsteemi olemasolu. Küll on aga õhk-õhk pump oma investeeringult mitu korda odavam ning sobib ideaalselt pea igasse eramusse ja korterisse, samuti kontorisse täiendava küttesüsteemina hoidmaks kokku küttekulusid. Õhk-vesi soojuspumbad on kompaktsed, vajades hoonesse paigaldamiseks reeglina vaid ruutmeetrisuurust põrandapinda. Kõik vajalik on koondatud ühte seadmesse: veesoojendi, juhtarvuti, lisaküttekatel jne. Täiuslik juhtautomaatika võtab arvesse kõiki parameetreid (nii välis- kui siseõhu ja veetemperatuur jne), juhtides soojuspumba tööd sujuvalt ning ökonoomselt. Samuti pole eramu omanikul vaja muretseda maja kütte ja sooja vee pärast –need on automaatika peal. Enamikku õhk-vesi süsteeme on võimalik kasutada ka renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab kasutada veel õli- või elektrikütte süsteemide asendamiseks, kasutades mõningatel juhtudel juba olemasolevat soojusmahutit.
Täpne soojuskoormus on küttelahenduse alus Õhksoojuspumba valikul on vaja arvestada hoone soojusvajaduse ja -koormusega. Soojusvajaduse määravad piirete soojuskaod konkreetses geograafilises asukohas, soovitud sisekliima parameetrid ja tarbevee vajadus. Hoone soojuskoormus koosneb soojuskadudest läbi piirete ja ventilatsioonisüsteemi, lähtudes konkreetses geograafilises asukohas kehtivatest projektnormatiividest. Eestis erinevad temperatuurid eri paikades üpris palju, nii et kindlasti on vaja arvestada geograafilist asukohta. Näiteks võib ühesuguste eramute soojuskadu erineda Lõuna- ja Ida-Eestis 10–15% võrra. Kusjuures nende kohtade arvestuslikud minimaalsed temperatuurid on 2–3 °C madalamad, võrreldes rannikuga. Soojuskoormuse arvutamisel tuleb arvesse võtta ka näiteks klaasipindade suurust, siseõhu ventilatsiooni, basseini ja tarbevee tsirkulatsiooni jms. Soojuskoormuse täpse arvutamise ja küttelahenduse koostamisega peaksid tegelema oma ala asjatundjad. Väga oluline on valida soojuspump õige võimsusega – sellisega, mis on ligilähedane soojuskoormusega. Üle- ja aladimensioneerimine ei anna lubatud tulemust ega säästu. Õige võimsusega seade tagab nii ökonoomse kütmise kui tarbeveega varustamise. Kõige tähtsam on kliendi ja seadme müüja koostöö. Spetsialisti arvestuste-arvutusteta võivad otsused osutuda valeks. Näiteks kui soojuspumba võimsus on väiksem kui eramu soojustarbivus, töötab pump ettenähtust rohkem ning tarbib ka rohkem energiat. Samuti kulutab see seadme tööressurssi ja lühendab eluiga. Kui soojuspumba võimsus on valitud õigesti, võib see töötada isegi kuni 25 aastat. Nii et väga oluline on osta seade usaldusväärsest ja tuntud ametlikust esindusest. Erinevad arvutused on tõestanud, et soojuspumbaga kütmisel on kulutused muude kütteliikidega võrreldes oluliselt väiksemad. Püsikulude järsk langus, s.o kokkuhoid muudab soojuspumba tasuvusaja lühikeseks, olles erinevate seadmete puhul vaid mõni aasta. Eesti tingimustes on õhksoojuspumba kasutamine majanduslikult otstarbekas. Võrreldes seda teiste alternatiivsete kütteliikidega, tuleb investeeringute vahe jagada ekspluatatsioonimaksumuste vahega.
Allikas: TM Kodu & ehitus
Каждая установка выполняет свою задачу безупречно в том случае, если ей в точности подходит окружающая среда. То же самое с тепловыми насосами. Рассчитывая точную температурную нагрузку, будущий владелец должен искать насос с правильными мощностью и типом. Тогда уж можно наслаждаться как эффектом, так и экономией.
О тепловых насосах в последние годы столько было сказано-понаписано, однако множество людей неизменно и снова открывает для себя надобность и эффективность этой машины только теперь. Конечно следует знать в этом приобретении принципы и отправную точку, чтобы найти подходящую машину. Energiakandjate ja nende kasutamisega kaasnevate teenuste hinna tõus on pannud paljusid otsima alternatiivseid küttelahendusi. Just niisuguseid, mis pakuksid tavapärasest suuremat energia kokkuhoidu ning sellest tulenevat majanduslikku säästu. Elanikud seisavad tihti küsimuse ees: milline küttesüsteem on parem? Valida saab vaid kahe võimaluse vahel: madalamad soetuskulud ehk minimaalne alginvesteering, mis toob kaasa kõrgemad igakuised püsikulud, või alguses suurem väljaminek, ent hiljem mitu korda madalamad püsikulud. Eestis on kolmel viimasel aastal aina rohkem leidnud aktiivset kasutust erinevad soojuspumbad. Suurem osa praegu ehitatavatest eramutest varustatakse mingit liiki soojuspumbal põhineva küttesüsteemiga. Rääkides õhksoojuspumba tööpõhimõttest, tasub meenutada termodünaamika II seadust, mis määrab ära iseeneslike protsesside suuna ning ütleb, et soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale. Küll aga saab soojust pumbata. Sellisel juhul ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhku salvestatud energia pumbatakse kompressori abil küttesüsteemi. Lihtsustatult öeldes – välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb. Siis suunatakse soe külmaine soojusvahetisse, kus omakorda loovutatakse soojus põranda- või radiaatoriküttesse. Siinkohal ei ole tegu energia tootmise või tekitamisega, vaid ühe energialiigi muutmisega teiseks. Kuna välisõhus leidub energiat kuni absoluutse miinimumini, mis on –272 °C, siis saab õhksoojuspumpa kasutada ka kõige suurema pakase korral.
Vähemalt kolmandiku võrra säästu Kõik soojuspumbad vajavad oma tööks elektrienergiat. Tavalise elektrikatla, radiaatori vms võrreldes võib nende energiatarve olla 30–50% väiksem. Näiteks kui soojuspump toodab 5 kWh energiat ning tarbib selleks vaid 2 kWh, siis ülejäänud osa – 3 kWh – on tasuta energia, mis pärineb maast või õhust. Seda nimetatakse kütteteguriks (ingl k COP), mis näitab, kui palju toodab soojuspump energiat oma tööks tarbitava energia suhtes. Kui küttetegur on 3, tähendab see, et seade toodab kolm korda rohkem kütteenergiat, kui ise selle tootmiseks vajab. Kasutegur sõltub otseselt välisõhu temperatuurist. Mida soojem on välisõhk, seda suurem on küttetegur. Sellepärast tuleb õhksoojuspumba ostmisel kindlasti jälgida kasuteguri muutumist erinevate temperatuuride juures, samuti seda, milliseks kujuneb aasta keskmine.
Õhk-vesi soojuspumbad – tõhusad ja vähenõudlikud Kui rääkida säästlikust kütmisest, sobib selleks väga hästi õhk-vesi tüüpi soojuspump. See leiabki üha rohkem kasutamist nii Skandinaavias kui ka Eestis. Üsna mõistlik lahendus eramu, korrusmaja, tootmishoone või kontori kütteseadmena, mis aitab igakuised küttekulud viia võimalikult alla. Õhk-vesi tüüpi pump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandja siseruumides on vesi. Peamine eelis maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine. Samuti reageerib seade kiiremini ning suvel annab säästu nii tarbevesi kui vajalik küte märgades ruumides. Investeeringu poole pealt on mõlemad mainitud kütteliigid samaväärsed. Õhk-õhk tüüpi soojuspumbaga võrreldes on õhk-vesi pump autonoomne, mis on mõeldud kasutamiseks põhiküttena ega vaja oma tööks alternatiivse küttesüsteemi olemasolu. Küll on aga õhk-õhk pump oma investeeringult mitu korda odavam ning sobib ideaalselt pea igasse eramusse ja korterisse, samuti kontorisse täiendava küttesüsteemina hoidmaks kokku küttekulusid. Õhk-vesi soojuspumbad on kompaktsed, vajades hoonesse paigaldamiseks reeglina vaid ruutmeetrisuurust põrandapinda. Kõik vajalik on koondatud ühte seadmesse: veesoojendi, juhtarvuti, lisaküttekatel jne. Täiuslik juhtautomaatika võtab arvesse kõiki parameetreid (nii välis- kui siseõhu ja veetemperatuur jne), juhtides soojuspumba tööd sujuvalt ning ökonoomselt. Samuti pole eramu omanikul vaja muretseda maja kütte ja sooja vee pärast –need on automaatika peal. Enamikku õhk-vesi süsteeme on võimalik kasutada ka renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab kasutada veel õli- või elektrikütte süsteemide asendamiseks, kasutades mõningatel juhtudel juba olemasolevat soojusmahutit.
Täpne soojuskoormus on küttelahenduse alus Õhksoojuspumba valikul on vaja arvestada hoone soojusvajaduse ja -koormusega. Soojusvajaduse määravad piirete soojuskaod konkreetses geograafilises asukohas, soovitud sisekliima parameetrid ja tarbevee vajadus. Hoone soojuskoormus koosneb soojuskadudest läbi piirete ja ventilatsioonisüsteemi, lähtudes konkreetses geograafilises asukohas kehtivatest projektnormatiividest. Eestis erinevad temperatuurid eri paikades üpris palju, nii et kindlasti on vaja arvestada geograafilist asukohta. Näiteks võib ühesuguste eramute soojuskadu erineda Lõuna- ja Ida-Eestis 10–15% võrra. Kusjuures nende kohtade arvestuslikud minimaalsed temperatuurid on 2–3 °C madalamad, võrreldes rannikuga. Soojuskoormuse arvutamisel tuleb arvesse võtta ka näiteks klaasipindade suurust, siseõhu ventilatsiooni, basseini ja tarbevee tsirkulatsiooni jms. Soojuskoormuse täpse arvutamise ja küttelahenduse koostamisega peaksid tegelema oma ala asjatundjad. Väga oluline on valida soojuspump õige võimsusega – sellisega, mis on ligilähedane soojuskoormusega. Üle- ja aladimensioneerimine ei anna lubatud tulemust ega säästu. Õige võimsusega seade tagab nii ökonoomse kütmise kui tarbeveega varustamise. Kõige tähtsam on kliendi ja seadme müüja koostöö. Spetsialisti arvestuste-arvutusteta võivad otsused osutuda valeks. Näiteks kui soojuspumba võimsus on väiksem kui eramu soojustarbivus, töötab pump ettenähtust rohkem ning tarbib ka rohkem energiat. Samuti kulutab see seadme tööressurssi ja lühendab eluiga. Kui soojuspumba võimsus on valitud õigesti, võib see töötada isegi kuni 25 aastat. Nii et väga oluline on osta seade usaldusväärsest ja tuntud ametlikust esindusest. Erinevad arvutused on tõestanud, et soojuspumbaga kütmisel on kulutused muude kütteliikidega võrreldes oluliselt väiksemad. Püsikulude järsk langus, s.o kokkuhoid muudab soojuspumba tasuvusaja lühikeseks, olles erinevate seadmete puhul vaid mõni aasta. Eesti tingimustes on õhksoojuspumba kasutamine majanduslikult otstarbekas. Võrreldes seda teiste alternatiivsete kütteliikidega, tuleb investeeringute vahe jagada ekspluatatsioonimaksumuste vahega.
Allikas: TM Kodu & ehitus
Iga seade täidab oma ülesannet kõige paremini siis, kui sobib täpselt vastavasse keskkonda. Nii on ka soojuspumpadega. Täpset soojuskoormust arvestades tuleb leida õiget tüüpi ja õige võimsusega pump. Siis saab nautida nii efekti kui säästu.
Soojuspumpadest on viimastel aastatel palju räägitud-kirjutatud, kuid ikka ja jälle avastab hulk inimesi selle seadme vajalikkuse ning tõhususe alles nüüd. Muidugi on vaja selle soetamisel teada töötamise põhimõtet ja lähtekohti, et leida sobilik. Energiakandjate ja nende kasutamisega kaasnevate teenuste hinna tõus on pannud paljusid otsima alternatiivseid küttelahendusi. Just niisuguseid, mis pakuksid tavapärasest suuremat energia kokkuhoidu ning sellest tulenevat majanduslikku säästu. Elanikud seisavad tihti küsimuse ees: milline küttesüsteem on parem? Valida saab vaid kahe võimaluse vahel: madalamad soetuskulud ehk minimaalne alginvesteering, mis toob kaasa kõrgemad igakuised püsikulud, või alguses suurem väljaminek, ent hiljem mitu korda madalamad püsikulud. Eestis on kolmel viimasel aastal aina rohkem leidnud aktiivset kasutust erinevad soojuspumbad. Suurem osa praegu ehitatavatest eramutest varustatakse mingit liiki soojuspumbal põhineva küttesüsteemiga. Rääkides õhksoojuspumba tööpõhimõttest, tasub meenutada termodünaamika II seadust, mis määrab ära iseeneslike protsesside suuna ning ütleb, et soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale. Küll aga saab soojust pumbata. Sellisel juhul ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhku salvestatud energia pumbatakse kompressori abil küttesüsteemi. Lihtsustatult öeldes – välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb. Siis suunatakse soe külmaine soojusvahetisse, kus omakorda loovutatakse soojus põranda- või radiaatoriküttesse. Siinkohal ei ole tegu energia tootmise või tekitamisega, vaid ühe energialiigi muutmisega teiseks. Kuna välisõhus leidub energiat kuni absoluutse miinimumini, mis on –272 °C, siis saab õhksoojuspumpa kasutada ka kõige suurema pakase korral.
Vähemalt kolmandiku võrra säästu Kõik soojuspumbad vajavad oma tööks elektrienergiat. Tavalise elektrikatla, radiaatori vms võrreldes võib nende energiatarve olla 30–50% väiksem. Näiteks kui soojuspump toodab 5 kWh energiat ning tarbib selleks vaid 2 kWh, siis ülejäänud osa – 3 kWh – on tasuta energia, mis pärineb maast või õhust. Seda nimetatakse kütteteguriks (ingl k COP), mis näitab, kui palju toodab soojuspump energiat oma tööks tarbitava energia suhtes. Kui küttetegur on 3, tähendab see, et seade toodab kolm korda rohkem kütteenergiat, kui ise selle tootmiseks vajab. Kasutegur sõltub otseselt välisõhu temperatuurist. Mida soojem on välisõhk, seda suurem on küttetegur. Sellepärast tuleb õhksoojuspumba ostmisel kindlasti jälgida kasuteguri muutumist erinevate temperatuuride juures, samuti seda, milliseks kujuneb aasta keskmine.
Õhk-vesi soojuspumbad – tõhusad ja vähenõudlikud Kui rääkida säästlikust kütmisest, sobib selleks väga hästi õhk-vesi tüüpi soojuspump. See leiabki üha rohkem kasutamist nii Skandinaavias kui ka Eestis. Üsna mõistlik lahendus eramu, korrusmaja, tootmishoone või kontori kütteseadmena, mis aitab igakuised küttekulud viia võimalikult alla. Õhk-vesi tüüpi pump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandja siseruumides on vesi. Peamine eelis maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine. Samuti reageerib seade kiiremini ning suvel annab säästu nii tarbevesi kui vajalik küte märgades ruumides. Investeeringu poole pealt on mõlemad mainitud kütteliigid samaväärsed. Õhk-õhk tüüpi soojuspumbaga võrreldes on õhk-vesi pump autonoomne, mis on mõeldud kasutamiseks põhiküttena ega vaja oma tööks alternatiivse küttesüsteemi olemasolu. Küll on aga õhk-õhk pump oma investeeringult mitu korda odavam ning sobib ideaalselt pea igasse eramusse ja korterisse, samuti kontorisse täiendava küttesüsteemina hoidmaks kokku küttekulusid. Õhk-vesi soojuspumbad on kompaktsed, vajades hoonesse paigaldamiseks reeglina vaid ruutmeetrisuurust põrandapinda. Kõik vajalik on koondatud ühte seadmesse: veesoojendi, juhtarvuti, lisaküttekatel jne. Täiuslik juhtautomaatika võtab arvesse kõiki parameetreid (nii välis- kui siseõhu ja veetemperatuur jne), juhtides soojuspumba tööd sujuvalt ning ökonoomselt. Samuti pole eramu omanikul vaja muretseda maja kütte ja sooja vee pärast –need on automaatika peal. Enamikku õhk-vesi süsteeme on võimalik kasutada ka renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab kasutada veel õli- või elektrikütte süsteemide asendamiseks, kasutades mõningatel juhtudel juba olemasolevat soojusmahutit.
Täpne soojuskoormus on küttelahenduse alus Õhksoojuspumba valikul on vaja arvestada hoone soojusvajaduse ja -koormusega. Soojusvajaduse määravad piirete soojuskaod konkreetses geograafilises asukohas, soovitud sisekliima parameetrid ja tarbevee vajadus. Hoone soojuskoormus koosneb soojuskadudest läbi piirete ja ventilatsioonisüsteemi, lähtudes konkreetses geograafilises asukohas kehtivatest projektnormatiividest. Eestis erinevad temperatuurid eri paikades üpris palju, nii et kindlasti on vaja arvestada geograafilist asukohta. Näiteks võib ühesuguste eramute soojuskadu erineda Lõuna- ja Ida-Eestis 10–15% võrra. Kusjuures nende kohtade arvestuslikud minimaalsed temperatuurid on 2–3 °C madalamad, võrreldes rannikuga. Soojuskoormuse arvutamisel tuleb arvesse võtta ka näiteks klaasipindade suurust, siseõhu ventilatsiooni, basseini ja tarbevee tsirkulatsiooni jms. Soojuskoormuse täpse arvutamise ja küttelahenduse koostamisega peaksid tegelema oma ala asjatundjad. Väga oluline on valida soojuspump õige võimsusega – sellisega, mis on ligilähedane soojuskoormusega. Üle- ja aladimensioneerimine ei anna lubatud tulemust ega säästu. Õige võimsusega seade tagab nii ökonoomse kütmise kui tarbeveega varustamise. Kõige tähtsam on kliendi ja seadme müüja koostöö. Spetsialisti arvestuste-arvutusteta võivad otsused osutuda valeks. Näiteks kui soojuspumba võimsus on väiksem kui eramu soojustarbivus, töötab pump ettenähtust rohkem ning tarbib ka rohkem energiat. Samuti kulutab see seadme tööressurssi ja lühendab eluiga. Kui soojuspumba võimsus on valitud õigesti, võib see töötada isegi kuni 25 aastat. Nii et väga oluline on osta seade usaldusväärsest ja tuntud ametlikust esindusest. Erinevad arvutused on tõestanud, et soojuspumbaga kütmisel on kulutused muude kütteliikidega võrreldes oluliselt väiksemad. Püsikulude järsk langus, s.o kokkuhoid muudab soojuspumba tasuvusaja lühikeseks, olles erinevate seadmete puhul vaid mõni aasta. Eesti tingimustes on õhksoojuspumba kasutamine majanduslikult otstarbekas. Võrreldes seda teiste alternatiivsete kütteliikidega, tuleb investeeringute vahe jagada ekspluatatsioonimaksumuste vahega.
Allikas: TM Kodu & ehitus